MA theses from Tartu

[Johanna Laakso]

Dear Uralists,

forwarded (below, in Estonian), information about new MA theses in Tartu:
- Corrections in Estonian conversations (Krista Strandson)
- Teaching Nenets as a foreign language (Ljudmila Taleeva)
- Livonian vocabulary (Valt Ernstreit)
- Language and identity of 3rd-generation Estonians in Sweden (Mari Allik)

It could be a good idea to inform URA-LISTers of Uralistic MA and PhD theses
in other universities as well.

Best,

Johanna
--
Univ.-Prof. Dr. Johanna Laakso
Institut für Finno-Ugristik der Universität Wien
Universitätscampus, Spitalg. 2-4 Hof 7, A-1090 Wien
Tel. +43 1 4277 43009 | Fax +43 1 4277 9430
johanna.laakso at univie.ac.at | http://mailbox.univie.ac.at/Johanna.Laakso/

----------
 [UT.INFO:338] 4 magistritööd eesti ja soome ugri keeleteaduse
osakonnas

Magistritööde kaitsmised eesti ja soome ugri keeleteaduse osakonnas
28. juunil 2002

kell 8.00
TÜ peahoone aud. 234
Krista Strandson
Vestluskaaslase algatatud reformuleeringud eesti vestlustes:
reformuleeringualgatuse vahendid ja põhjused
Juhendaja: teadur Andriela Rääbis (MA)
Oponent: teadur Liina Lindström (MA)
Töö eesmärk on vaadelda parandusmehhanismi eesti vestlustes, kusjuures
keskendutud on vestluskaaslase rollile probleemi lahendamisel. Seejuures
on vaadeldud, milliste vahendite abil ja kuidas vestluskaaslane
parandusmehhanismi algatada võib ning milline on kõneleja reaktsioon
vestluskaaslase reformuleeringualgatusele. Lisaks on heidetud pilk
vestluskaaslase reformuleeringualgatuste võimalikele põhjustele. Analüüs
põhineb 346 Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli suulise kõne
korpusest saadud vestluskatkel. Uurimuse meetodiks on
konversatsioonianalüüs.

kell 9.00
TÜ peahoone aud. 234
Ljudmilla Taleeva
Metodika obutshenija nenetskomy jazõku kak inostrannomu na natshaljnom
etape
Juhendaja: prof. Ago Künnap
Oponent: dots. Tõnu Seilenthal
Töö eesmärgiks on neenetsi keele võõrkeelena algetapil õpetamise
metoodika väljatöötamine praeguse keelesituatsiooni tingimustes Neenetsi
Autonoomse Ringkonna territooriumil. Uurimuse objektiks on neenetsi
keele kuulamise ja rääkimise õpetamine esialgse suulise kursuse näitel
aabitsaeelsel perioodil. Õpetamise metoodika väljatöötamiseks on
analüüsitud kehtivaid programme, neenetsi keele- ja lugemisõpikuid
õpetamisele lähenemise seisukohast. Esitatud on õpetamisvahendid, mis
realiseerivad neenetsi keele kuulamise ja rääkimise õpetamist 1.
klassis.

kell 10.00
TÜ peahoone aud. 234
Valts Ernðtreits
Liivi keele sõnavarakogude analüüs ning liivi-läti ja läti-liivi
sõnaraamat
Juhendaja: prof. Tiit-Rein Viitso
Oponent: prof. Karl Pajusalu
Töö eesmärk on vaadelda ja hinnata kõiki olemasolevaid liivi keele
sõnavara allikaid, nende tugeviad ja nõrku külgi ning nende poolt
pakutavaid võimalusi uute liivi keele sõnaraamatute koostamiseks. Töös
on vaadeldud ühtekokku 31 liivi sõnavara allikat: 7 sõnaraamatut, 3
sõnavarakogu, 5 vestmikku, 3 tekstikogudele lisatud sõnaloendit ja 13
sõnavaraalast uurimust. Töö teise osana on 1999.a Riias ilmunud
liivi-läti sõnaraamat, mille koostamisel olid põhilisteks eesmärkideks
tagada selle vastavus tänepäeva kirjakeele ortograafiale, mis võimaldaks
kasutada seda ka õigekeelsussõnaraamatuna, ning varustada märksõnu
täiendavate muutevormidega, mis lubaks sõnaraamatut paremini kasutada
õppe-eesmärgil.

kell 11.00
TÜ peahoone aud. 234
Mari Allik
Lõuna-Rootsi noored eestlased: nende keel ja identiteet
Juhendaja: prof. Birute Klaas
Oponent: Anna Verschik (PhD)
Töös käsitletakse eesti keele muutusi Rootsis, keskendudes seni vähe
uuritud sõjapõgenike kolmanda põlvkonna keelele. Esimeses osas antakse
ülevaade teoreetilistest lähtekohtadest, millele uurimus baseerub.
Seejärel tuuakse ülevaade senistest rootsieesti keele alastest
uurimustest. Neljandas peatükis antakse statistiline ülevaade
eestlastest Rootsis ning kirjeldatakse Lõuna-Rootsi eestlaskonna keskuse
Lundi osa eestluse säilitamisel ja edasiandmisel Rootsis. Töö põhiosas
käsitletakse esiteks nii kolmanda põlvkonna identiteeti puudutavaid kui
ka keelelisi hoiakuid. Et paremini mõista muutusi enesemääratluses,
kirjeldatakse antud aspektist ka varasemaid põlvkondi. Teiseks
analüüsitakse noorte rootsieestlaste keeles rootsi keele mõjul toimunud
muutusi, keskendudes muutustele süntaksis. Analüüsitud materjal näitab,
et kõige sagedamini ja peaaegu kõikide informantide keeles esinevad vead
objektikäände valikus, infinitiivi markeri funktsioonis oleva att-sõna
tõlkimine konjunktsioonina, rootsipärased vastused üldküsimusele,
lihtsustatud kongruents.

Info: Tiia Margus, 375 221, tiia at ut.ee



--
ura-list at helsinki.fi - list for Uralic linguistics and related disciplines
to (un)subscribe, send majordomo at helsinki.fi a message:
(un)subscribe ura-list my.own at email.address
Mirror archive: http://listserv.linguistlist.org/archives/ura-list.html