PM 14.1.2003 (contribution to the "Roots" discussion)

[Johanna Laakso]

>From Florian Siegl (florian.siegl at gmx.net):

Dear subscribers of Ura-List and ugrimugri-list,

The discussion of Kalevi Wiiks "Eurooppalaisten juuret" and the open
letter in Helsingin Sanomat found their ways to Estonia. In yesterdays
Postimees, the discussion in Finnland was summarized by a journalist and
further commented by Ago Künnap. BUT, there still are some people in
Estonia, who are not as revolutionary as Ago Künnap wishes. I consider
myself to be one of them, and still being a student, I dare the
dangerous step to present my critics in public, although Ago Künnap is
used to hear some critic from me in his lectures and seminars. The
following article is primarily attended to be published as an answer in
Postimees either. Due to the fact that it is 4 pages long I'm rather
pessimistic if it will be published at all. If it will be published, it
well be shortened drastically and this might lead to misunderstanding.
That's why I intend to publish it in full here. The "revolution" is
going on and on and has seen a lot of articles pro & con. This is
another con, which maybe will be forgotten tomorrow. But at least I
intend to show, that not all students in Tartu are "revolutionaries".
For all specialist I appologize for a rather unscientific style which is
conditioned by the fact, that it is written for a wider public, the
readers of the daily Postimees. The article is of course in Estonian.

With best wishes from Tartu,

Florian Siegl

Were a language ever completely "grammatical,"
it would be a perfect engine of conceptual expression.
Unfortunately, or luckily, no language is tyrannically consistent.
All grammars leak.
Edward Sapir 1921. Language, 38


Lingvo-arheo-geneetiliselt eurooplaste algupärast

-        vastus Ago Künnapile ja Kalevi Wiikile



Soome-ugri algupärast ja selle uuematest ideedest on viimaste aastate
jooksul juttu olnud nii keeleteaduslikes ajakirjades kui ka erinevates
eesti ajalehtedes. Prof. em. Kalevi Wiik ja Prof. Ago Künnap proovivad
koos teistega juba mitu aastat "revolutsiooni" tekitada. Mida nad
saavutada tahavad oli PM 14.1.2003 hästi näha. Nende põhiväide
on, et vanad keeleteaduslikud tööriistad, millega soome-ugri
keeleteadus on siiamaani töötanud, ei kõlba enam ja me vajame uusi
tööriistu ehk uut paradigmat. Kuid milleks? Mis viga on vanaga? Et
vana paradigmaga pole häda midagi, tõendasid varem Groningeni
ülikooli soome-ugri keelte professor Cornelius Hasselblatt ja Viini
ülikooli soome-ugri keelte professor Johanna Laakso erinevates
artiklites, mis ilmusid Eesti Päevalehes. Selle artikli kirjutaja ei
ole professor ega soome-ugri hõimlane. Olen kõigest sakslane, kes on
Tartu ülikooli uralistika magistrant ja kes tahab diskussiooni ka
ühe üliõpilase arvamuse lisada. Tartu ülikooli uurali keelte
õppetoolil on kolm professorit ja ainult üks nendest on seotud nn
uue paradigmaga. Ka üliõpilaste seas on pilt üsna selge - leidub
vähe õpilasi, kes usuvad seda, mida õpetatakse Prof. Ago Künnapi
loengutes. Otseselt ei tõenda see midagi, sest revolutsioone
korraldavad ikka need, kes on vähemuses - muidu ju ei oleks tegu
revolutsiooniga. Kuna lugupeetud Postimehe lugejad ei ole keeleteaduse
spetsialistid kavatsen oma kriitika nii lihtsalt kui võimalik
sõnastada. Miks meie ei vaja lingvo-arheo-geneetilist keeleteadust?
Olgu, et lingvistid on kingsepad, arheoloogid on sepad ja geneetikud on
kaevurid. Mis oleks nende ühisjoon? Kõik töötavad küla heaks,
aga kas nad vajavad ka teineteist? Kui kaevuril ei ole kingi jalas
võib ta kaevanduses töötades viga saada. Kui kaevur aga viga saab,
siis sepp ei saa sütt ja nii jäävad tööriistad valmistamata.
Küsimus on siin selles, kas kingsepp vajab sepa tehtud tööriistu?
Ütleksin, et sõltub kingast. Kui kingsepp teeb sandaale, siis ta ei
vaja midagi sepa käest. Kui aga saapaid, siis vajab ta nii naelu kui
haamrit. Aga mis on siis, kui meie kingsepp leiutab tugeva liimi ja ei
vaja enam sepa naelu? Kas meie kingsepa haamer peab olema rauast? Või
piisaks ka kivist haamrist? Kui meie kingsepp õhtul koju läheb, kas
ta vajab kaevuri sütt, et kodus oleks soe? Mis aga siis, kui meie
kingsepp kütab ahju puudega? Lähme nüüd meie väiksest külast
teadusemaailma tagasi. Üks moodne nähtus teadusemaailmas on
interdistsiplinaarsus ja lingvo-arheo-geneetiline keeleteadus kõlab
väga interdistsiplinaarselt. Ma ei hakka vastu vaidlema, et
interdistsiplinaarsus on toonud teadusesse arengu ja uusi ideid. Aga
selleks lähme tagasi külla. Ühel päeval tahab meie kingsepp
midagi uut proovida, sest tema tööriistad on kulunud. Meie kingsepp
läheb sepa juurde ja vaatab, kas ta leiab tolle tööriistade
hulgast midagi, mis talle sobiks. Kingsepp ei kahtle, et sepal on ka
häid tööriistu, aga need lihtsalt ei sobi. Kingsepp läheb
kaevuri juurde, aga ka tema tööriistad ei sobi. Meie kingsepp
läheb pettunult koju, kuid tee peal meenub talle, et sepa haamer
olekski tema töö jaoks liiga suur. Kui ta kasutaks sepa haamrit enda
haamri asemel, siis rikuks ta oma töö. Järelikult peab kingsepp
oma tööriistadega edasi töötama. Aga kuna sepa haamril oli
väga mugav vars, siis proovib meie kingsepp ka endale teha sellise
varre, aga mis peab kindlasti kokku sobima tema haamriga. Meie kingsepa
tööriistad sobivad ainult tema töö jaoks, sepp ja kaevur ei saa
neid kasutada. Kui kingsepp ei saa teisi tööriistu ilma
probleemideta kasutada, siis mis järeldub sellest teadusmaailma silmas
pidades? Koostöö on võimalik ja vajalik, aga kõiki
"tööriistu" teistest valdkondadest ei ole alati võimalik kasutada.
Ja kuna lingvistid tegelevad keeltega, siis vajame selleks omi
tööriistu. Lisaks, meie ei leia kõiki puuduvaid vastuseid teistest
valdkondadest, mõnikord ehk uusi ideid kui üldse neidki! Kunagi oli
teaduses selline kuldne aeg olemas, kui kõik valdkonnad tegelesid
ühesuguste meetoditega. 2500 aastat tagasi oli Vana-Kreekas teadus
ennekõike metafüüsika uurimus ja teised distsipliinid olid
filosoofia abivahendid, sinna kuulus ka keeleteadus. Et teadusmaailm on
nüüd nii kirju, on teaduse evolutsiooni tulemus. Teadus on kasvanud
ja on utoopiline, et me teame kõike. Sellepärast jagamegi oma
tööd. Kui uurija ei jõu kursis olla kõige toimuvaga omal alal,
kuidas ta suudab veel sammu pidada  teiste teadustega (lähedal või
kaugel). Lingvist on ikka lingvist ja lingvistid töötavad keeltega.
Uralistika tulemused olid keeleteaduslikud tulemused. Viimaste aastate
jooksul avaldasid meie revolutsionäärid hulk artikleid koos
värviliste kaartide ja geneetika tulemustega. Mõnikord oli isegi
kaks näidelauset, soovitavalt mitte uurali keelkonnast. Eriti
populaarne oli baski keel. Lugupeetud Postimehe lugeja, kas kaardid,
geenid ja baski keel sobivad kokku soome-ugri keeleteadusega? Vaevalt.
Lähme tagasi meie külla. Meie kingsepp on oma tööst tüdinenud
ja otsustab minna naaberkülla uut tööd otsima. Läheb kaevuri
juurde ja saabki uue töökoha. Kaevur läheb kingsepa töötamist
vaatama. Kingsepp proovib kaevuri haamriga hakkama saada, aga kohe
esimese löögiga teeb ta selle katki. Naaberküla sepp ei saa sütt
ja külaelanikel ei ole millegagi ahju kütta ja neil on külm.
Iseenda kaevuriks välja kuulutanud kingsepp ei taha olla enam
kingsepp, kuid ta ei ole ka kaevur. Tema kaevuritöö oli nii halvasti
tehtud, et külainimesed külmetavad ja sepp ei saa töötada. Kas
see oli siis hea töö? Kas see on palka väärt?Veavalt.

Kalevi Wiiki raamat, mis on Ago Künnapi sõnul "keeleteaduse uusima
innovatiivse suuna omamoodi käsiraamat" sai Soomes enne jõule
Helsingin Sanomat'is kriitika 19 keeleteadlase poolt, sest raamat oli
Tieto-Finlandia tiitlikandidaatide hulgas. Minu meelest on
"Eurooppalaisten juuret" selle kingsepa töö, mille tulemusena jäid
külaelanikud kütteta. Nüüd veel Tieto-Finlandia auhind?

Keeleteadlaste arvates on Turu ülikooli emeriitprofessori Wiiki tekst
<vaevalt normaalses mõttes teaduslik>, tema raamatust räägitakse
kui <pseudoteadusest ja huuhaast>. Tarmu Virki PM 14.1.2003

Sellepärast lisan sellesse Helsingin Sanomat'i artiklisse kolm
nädalat hiljaks jäänud veel ühe õpilase hääle Eestist.
Üks vanasõna soovitab - iga kingsepp jäägu oma liistude juurde.
Ükskõik mida Ago Künnap, Kalevi Wiik jt ka ei väida,
ajaloolis-võrdleva keeleteaduse tööriistad on algkeele mõiste,
keelepuu, häälikulugu, laensõna jne. Ago Künnapi, Kalevi Wiiki
ja teiste poolt soositud "revolutsioon" on keeleteaduse ajaloo
seisukohast üks hiiglasuur samm lingvistika kiviaega, isegi veel aega
enne keeleteaduse sündimist Indias ja Kreekas. Kui meie vajame
"revolutsiooni", siis hoopis lauseõpetuses. Paul Ariste olevat kord
öelnud, et ta tegeles foneetika ja fonoloogiaga, sest süntaks olevat
liiga raske. Et süntaks on uralistika valulaps on keeleteadlastele
hästi teada. Kas on siis tõesti lihtsam kirjutada "ulmekirjandust"
kui tegeleda süntaksiga?

Ajaloolises uralistikas on häälikulugu ja ajalooline vormiõpetus
põhjalikult uuritud. Järgmine samm võiks nüüd olla süntaksi
eest hoolitsemine. Kas sellepärast on nüüd vaja teha
lingvo-arheo-geneetilist keeleteadust, et keegi ei taha tegeleda
süntaksiga? Kas peame nüüd 150 aastat uurima
lingvo-arheo-geneetilise kava järgi, enne kui tohib uuesti küsida,
miks on süntaks ikka veel uurimata. Tänasepäevani meie ei tea,
mida lingvo-arheo-geeneetilise keeleteaduse lemmiksõna lingua franca
tähendab. Meie ei tea, kuidas seda lingua franca't tohib uurida või
kas lingua franca on üldse keel. Loodetavasti ei ole lingua franca
keel vaid pettekujutlus, sest siis ei pea "lingvistilised uralistid"
sellega tegelema. Lisaks, kus on sissejuhatav raamat sellesse
revolutsioonilisse keeleteadusesse? Aga äkki ei ole vajagi, sest
lingvo-arheo-geneetiline keeleteadus on lihtne ja igast eesti
koolilapsest võiks saada sellise raamatu autor. Mida on vaja
lingvo-arheo-geneetilise keeleteaduse sissejuhatava raamatu
kirjutamiseks? Võtku lihtsalt kolm raamatut: sissejuhatus
geneetikasse, sissejuhatus arheoloogiasse ja sissejuhatus
keeleteadusesse. Aga kas seda saab teaduseks nimetada? Pole raske
kolmest raamatust midagi kokku kirjutada. Aga kas selline omapärane
segu on veel teadus? Või ongi siin tegemist hoopis uue paradigma
teadusfilosoofiaga ehk teadus 3D ulmekirjandus? Isegi meie kingsepp,
kellele teadusfilosoofia on arvatavasti võõras, hakkab kahtlema..

Lõpuks peaks veel mainima, et Prof. Ago Künnapi arvamus "uuest
paradigmast" Postimehes ja loengutes erinevad teineteisest nagu öö
ja päev. Minu siin esitatud kriitika on Prof. Künnapile juba
loengutest ja seminaridest tuttav. Prof. Künnapi artikkel eilses
Postimehes oli võitlev ja lugeja sai veenduda, et Prof. Künnap
toetab teooriat kogu hingest. Loengutes ja seminarides võis sageli
kuulda, et ta on liitunud selle teooriaga ainult sellepärast, et ta
tahab võidelda. Et siis "revolutsioon" ainult võitlemise pärast?
Teadusfilosoofia hindeks saab nii ainult F panna.



--
ura-list at helsinki.fi - list for Uralic linguistics and related disciplines
to (un)subscribe, send majordomo at helsinki.fi a message:
(un)subscribe ura-list my.own at email.address
Mirror archive: http://listserv.linguistlist.org/archives/ura-list.html