FW: Eduard Vaari in memoriam

Tue May 17 13:13:12 UTC 2005

Dear Colleagues,

forwarded, with usual apologies, from the UGRIMUGRI list (below, in
Estonian; also published at http://www.finst.ee/EduardVaari.htm ), the
obituary for Professor Eduard Vääri, who passed away on May 17th, a little
more than a month before his 79th birthday. Finno-Ugrists in Estonia and
worldwide will remember Eduard Vääri as a versatile linguist and teacher of
Finno-Ugrian and Estonian linguistics, in particular as probably the most
productive researcher ever of the Livonian language.

--
Univ.-Prof. Dr. Johanna Laakso
Institut für Europäische und Vergleichende Sprach- und Literaturwissenschaft
Abteilung für Finno-Ugristik
Universitätscampus AAKH, Spitalgasse 2-4 Hof 7, A-1090 Wien
Tel. +43 1 4277 43019 | Fax +43 1 4277 9430
johanna.laakso at univie.ac.at | http://homepage.univie.ac.at/Johanna.Laakso/

------ Weitergeleitete Nachricht
Von: Tõnu Seilenthal <Tonu.Seilenthal at ut.ee>
Antworten an: ugrimugri at lists.ut.ee
Datum: Tue, 17 May 2005 13:29:50 +0300
An: <ugrimugri at lists.ut.ee>
Cc: <birute.klaas at ut.ee>, <jaak.kangilaski at ut.ee>
Betreff: [ugrimugri:78] FW: Eduard Vaari in memoriam

EDUARD VÄÄRI 
26.VI 1926  17. V 2005

Eesti avalikkust on tabanud raske kaotus. Lahkunud on emeriitprofessor
Eduard Vääri. Tartu Ülikooli kauaaegse õppejõuna olid temas õnnelikult
ühendatud nii keeleuurija kui ka pedagoogi eri tahud. Eduard Vääri pärines
Tartumaalt Valguta vallast, kooliaastad möödusid Tõrvas.  1945. aasta
lõpetas ta Tõrva Keskkooli kuldmedaliga. Sama aasta sügisel astus ta
sooduskorras eksamiteta Tartu Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonda, erialaks
said soome-ugri keeled.

E. Vääri lõpetas Tartu Ülikooli 1950. aasta kevadel diplomitööga “Vene
laensõnad vadja keeles³ (töö hävis ülikooli peahoone põlemisel). Ta määrati
Tartu Õpetajate Instituudi eesti keele ja kirjanduse õpetajaks. Samal
sügisel astus ta uuesti ülikooli ja hakkas õppima romaani filoloogiat.
Lisaks tööle Tartu Õpetajate Instituudis õppis E. Vääri eesti ja soome-ugri
keelte statsionaarses aspirantuuris aastail 19501953. Aspirantuuri ja
prantsuse keele õpingute kõrval luges ta ülikoolis 1951. aastast alates
mittestatsionaarsetele üliõpilastele sissejuhatust keeleteadusse. 1952.
aastast hakkas ta õpetama ka statsionaarses osakonnas.

1953. aastal kaitses E. Vääri kandidaadiväitekirja “Sugulusalane sõnavara
läänemeresoome keeltes³, 1955 sai ta vanemõpetajaks, 1956 dotsendiks.
Aastate jooksul õpetas E. Vääri sissejuhatust keeleteadusse,
üldkeeleteadust, läänemeresoome keelte ajaloolist grammatikat, tänapäeva
eesti keelt, vadja keelt, liivi keelt, soome kirjandust, soome keelt, 1951.
aastast alates organiseeris ja juhendas välipraktikat ning ekspeditsioone
liivi keele uurimiseks. Nimelt jagati 1948. aastal soome-ugri keelte
kateedris läänemeresoome keeleala selliselt, et P. Aristele jäid vadja ja
isuri, P. Palmeosele karjala ja vepsa, E. Väärile liivi keel.

Rahvusvaheliselt tuntakse E. Väärit kui läänemeresoome keelte ja eriti liivi
keele uurijat. Esikohal ongi liivi keele uurimine. See algas juba 1948.
aastal ja kestis kuni elulõpuni. Temalt on ilmunud üle 200 uurimuse,
kirjutise ja liivikeelse teksti. Oma uurimistulemusi on ta esitanud peaaegu
kõikidel tollase Nõukogude Liidu üleliidulistel fennougristide
konverentsidel, samuti rahvusvahelistel kongressidel alates 1965. aastast,
kui eestlased pääsesid esimest korda välismaale  kongressile Helsingisse.
1975 kaitses E. Vääri doktoriväitekirja “Algupärased tuletusliited liivi
keeles³. Seejärel oli ta professori kohusetäitja, töötas aastail 19761978
Helsingi Ülikoolis eesti keele ja kirjanduse lektorina, lugedes ka liivi
keelt. 1980 kinnitati E. Vääri Tartu Ülikooli professoriks.

Suurt huvi tundis E. Vääri tänapäeva eesti keele probleemide vastu. E. Vääri
pani kirja J. V. Veski seisukohti ja mälestusi, ta jälgis ka J. Aaviku
keelealaste vaadete kujunemist ja analüüsis tema grammatikat. 19881989
tegeles ta ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi juurde loodud eesti keele staatuse
töögrupis keeleseaduse loomisega. Keelepoliitika alalt ilmusid talt
põhimõttelised kirjutised “Eesti keele ja rahva kriitilistest hetkedest³ (KK
1988), “Keelteoskus on kultuuri koostisosa³ (Ausalt ja avameelselt, Tallinn
1988), “Eesti kirjakeele ohud³ (KK 1994).

E. Väärile olid südamelähedased ka üldkeeleteaduse küsimused. Ta luges
sissejuhatust keeleteadusse ja üldkeeleteadust Tartu Õpetajate Instituudis,
Tartu Õpetajate Seminaris ja Tartu Ülikoolis 45 aastat.

Eduard Vääri tegutses ülikoolitöö kõrval tegevõpetajana ja metoodikuna juba
1950. aastast peale. 1960-ndatest aastatest alates oli ta
haridusministeeriumi juures oleva eesti keele ja kirjanduse ainekomisjoni
liige. Samal ajal kuulus ta ka vabariiklikku õigekeelsuskomisjoni. Mõlemas
komisjonis arutati palju õigekeelsusprobleeme. Saadud impulsside mõjul ilmus
“Eesti keele õpik keskkoolile³ (Tallinn 1968). Õpiku juurde kuulusid mitmed
abivahendid. Eelnevatega seostub ka “Viron kielen oppikirja³ (Helsinki
1975).

E. Vääri huvipiirkonda on kuulunud ka leksikograafiaalane tegevus. Paljude
keelte algteadmiste omandamine ja keeleteaduse õpetamine olid eelduseks,
miks “Võõrsõnade leksikoni³ (Tallinn 1961) koostajad R. Kleis ja J. Silvet
kutsusid ta oma kaasautoriks. Selle kuuendat ning uuendatud trükki (Tallinn
2000, 1972 lk.) täiendas E. Vääri 14 000 märksõnaga.

E. Vääri on korduvalt käsitlenud mitmeid keeleteaduse ja Tartu Ülikooli
ajaloo probleeme. Pikemaid südamest kirjutatud käsitlusi leidub soome-ugri
keelte väliuurimisest, Tartu fennougristikakoolkonnast, J. V. Veskist kui
eesti kirjakeele arendajast, liivi keele uurimisest Rootsi-aegses Tartu
Ülikoolis, soome-ugri keelte kateedri ajaloost aastani 1955, Leningradi
filoloogilisest seminarist 1948. aastal, soome-ugri alasest nõupidamisest
Leningradis 1947. aastal, humanitaarõppejõudude ja    -üliõpilaste vastu
suunatud ideoloogilistest rünnakutest ajalehtedes “Postimees³ ja “TRÜ³
aastail 19451955 jm.

Pärast töölepingu katkestamist Tartu Ülikooli poolt 31. oktoobril 1993
jätkas E. Vääri missioonitundest õppetööd EPA keeltekeskuses, Tartu
Õpetajate Seminaris ja Tartu Muusikakoolis. Samuti jätkas ta uurimisreise
liivlaste juurde ning avaldas mitmeid uurimusi, näit. fennougristide
rahvusvahelise kongressi puhul ilmus pikem kirjutis “Liiviläiset ja liivin
kieli³ (Itämerensuomalaiset. Heimokansojen historiaa ja kohtaloita,
Jyväskylä 1995).

Eduard Vääri tegevusvaldkond oli ulatuslik nii ajas kui ka ruumis, kuid ta
pidas end kindlalt tartlaseks.  Ta oli 19931996 Tartu Linna Volikogu liige,
juhatades kultuuri- ja hariduskomisjoni. 2004. a. autasustati E. Väärit
Valgetähe IV klassi ordeniga, kõrgeima keeleteadusliku tunnustusena sai ta
2001. aastal F. J. Wiedemanni auhinna. Kõikide Eduard Väärit tundnute nimel
tahaksime loota, et meil kõigil jätkuks põhimõttekindlust ja indu tema
südamele lähedal olnud tööde ja tegemiste jätkamisel.

Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskond

(Tõnu Seilenthal)

37256605418

tonu.seilenthal at ut.ee

--
No virus found in this outgoing message.
Checked by AVG Anti-Virus.
Version: 7.0.308 / Virus Database: 266.11.11 - Release Date: 16.05.2005

--
No virus found in this outgoing message.
Checked by AVG Anti-Virus.
Version: 7.0.308 / Virus Database: 266.11.11 - Release Date: 16.05.2005

--
No virus found in this outgoing message.
Checked by AVG Anti-Virus.
Version: 7.0.308 / Virus Database: 266.11.11 - Release Date: 16.05.2005

------ Ende der weitergeleiteten Nachricht

--
ura-list at helsinki.fi - list for Uralic linguistics and related disciplines
to (un)subscribe, send majordomo at helsinki.fi a message:
(un)subscribe ura-list my.own at email.address
Mirror archive: http://listserv.linguistlist.org/archives/ura-list.html